Kuidas ma ühe vana tugitooli uuele elule aitasin.

Päev 7

Ühest tugitoolist sai vahepeal ju kaks. Täna tegelesin puhtalt teise tooliga.

 Kõigepealt paigaldasin viimased 7 puuduvat vedru. Traageldasin neid torusi veel kokku, kus tundus, et väga hea ei olnud. ja siis raam peale. See sai vana tugitooli vedrude küljest lahti harutatud. ja läks taaskasutusse. Algul tundus küll, et vist nagu suur ja kuidagi ei istu aga kui kinni sai traageldatud. oli päris hea tulemaus. 

Korralikutl vedrude külge kinni ja seejärel vati padi peale. 

Vati padi sai ka vanast tugitoolist. Lisasin pisut vatti keskele kus oli tunda, et on kokku vajaunud. Vormistasin pisut ja siis tuli see kinni traageldada. See oli õige pisut raskem töö kui. Nõel väga vabatahtlikult sealt padjast läbi minna ei tahtnud. Algul nagu ikka jõuga kui ring peale sai siis oli juba mõni nõks ka selge kuidas libedamalt läbi läheks. Põhi kurja juureks oli seal see vatt. Seda tuli natuke lahti harutada ja nõel niivisi läbi aidata.

Taguimne serv tuli alusraami külge kinnitada. Siis tekib selline pisut mugavam istumise kuju. tagant poolt madalam.

See klammerdamine käis nagu pisut jõu ja kiiruse koostöös, et kas suudan vedrusi niikaua pinge all hoida kuni piisval hulgal klambreid sisse saab.  

Enne kinnitamist silitasin veel padja üle et kuhu võiks vatti vaja olla juurde lisada. mügarike ja auke õgvendada.

 Tagumine serv ka korralikult kinni oli kord vatiini käes. Seda tööd oli nagu juba tehtud ka. ja ma arvan et läks oluliselt ladusamalt ja ühtlasemalt. 

Natuke tuli materjali laiusest puudu aga traageldamine on ka juba aja jooksul päris selgeks saanud.

 Lõpptulemusega jäin päris rahule ja asusin taas riide tööde kallale.

See juba korra läbitud, seekord siis üritasin ilma kõrvalise abita läbi saada. 

Esmalt siis lõike võtmine ja juppide lõikus. Sobis täpselt eelmise tooli lõige. õige pisut on põhi paskem aga sobis ilusti. Seejärel õmblustöö. Seekord tegin teisiti selle et ma traageldasin enne põhja ja külje tükid kokku. 

Esimese küljega traageldasin alguse ära kuskile poole peale ja siis õmblesin ära mõtlesin et no lõpuni lasen tunde järgi. Oleks võinud ikka kohe lõpuni traageldada. Mitu korda proovisin tunde järgi kuni lõpuks jõudsin ikka traageldamiesni. 

Teise poolega ei hakkanud enam mingit kino tegema. Traageldasin kohe ära. Õmblesin ka kohe ühe juttiga proovisin peale ja kujutad ette sobis nagu valatud. Järgmiseks korraks jääb siis seljotoe õmblemine. Sellega sai eelmine kord kurja vaeva nähtud vaatame kas seekord siis õpitud vigadest ka mifagi kõrvade vahele jäi.