Rakvere Ööjooks. Isiklik maailmarekord poolmaratonilt.

Oi kui tükk aega ma olen juba tahtnud oma juttu alustada maailmarekordiga :) No lõpuks ometi sai tehtud. Seega alustan lõpust, poolmaratoni lõpujoon sai ületatud 1:50:10 ga.

Ja peab tõdema, et olen kurjama uhke selle üle pealekauba.

Aga kui nüüd algusest alustada, siis kõik algas kohale sõiduga. Kohale sõites näitas ilm oma võimekust, sadas nii kõva paduvihma, et autogagi oli raske liigelda ja Rakvere pool paistis asi üha hullemaks minevat. Õnneks oli seal siiski rahulik selleks ajaks kui kohale sain. Stardi hetkeks ajas isegi päikse välja.

Kuna rahvast oli palju tulemas, üritasin võimalikult varakult kohal olla ja seetõttu sain parkida ennast suht stardi/finisi lähedale. Ja kuna aega oli, siis vaatasin kohalikku melu, kuis rahvas kogunes ja kuis korraldati lastejooksu. Selle uudistamisega kaasnes aga päris korralik närvi üles kruvimine. Jalg hakkas tõmblema juba :D

Start hakkas lähenema rahvast kogunes ikka kohutavas koguses. Erinevatele distantsidele tuli kokku mingi 8000 osaleja ligi. Millegipärast vaadati kollase numbriga (21,1km) jooksjatele kahtlase näoga järele.

Pool tundi aega, stardikoridor avati ja rahvas hakkas kogunema. Läksin kohe joone taha ehk siis liidergrupi järgi. Tehti veel väheke soojendusvõimlemist, teadjamad tüdrukud näitasid lava pealt ette. Sulandusin ka kollektiiviga ja keksisin jala soojaks. Siis algas countdown. Ärevus oli päris kõrge juba, hea et mul pulsikella pole, see oleks ogaraks piiksund ennast. Käis pauk ja pandi punuma. Äge, eemalt lasti ilutulestikku ja puha. Ergutustüdrukud kiljusid raja ääres. ÄGE.

Tempo tõusis algusest peale päris kiireks, esimene kilomeetri tähis saabus kuidagi ootamatult, vaatsin kella

5:03. Korra ehmatasin ja jooksin samas tempos edasi. Kaasaelajaid raja ääres oli ikka kuhjaga ja veel natuke peale kah. See andis siukse väga hea emotsiooni. Enesetunne alguses oli päris hea. Kerge sabin oli, et sellise tempoga jätkates kustun kümnenda kildi pealt ära, aga mõtlesin et las minna, pidurdama kah ei hakka.

Väga lahedad olid iga paari kolme kildi peal mingi showgrupi olemasolu. Bändid, kõhutantsijad, niisama tantsijad ja no üle prahi loomulikult tantsutüdrukud :D. Need karjusid nii, et hääled läind. No ja sellises seisus ei saa ju kuidagist tempot maha lasta.

Jälgisin iga kilomeetri tagant aega ja esimesed 5 kilti olid vahemikus 5:05 kuni 5:15. Siis hakkas vahelduva eduga veidi ära vajuma. aga mitte palju ja kui ikka ergutajaid rohkem raja äärde sattus siis tuli ka kildi aeg kiirem. Esimesed veidi raskemad kohad saabusid peale 13 km läbimist. Siis tulid ka aeglasemad vaheajad mingi 5:20 ja peale. Selleks ajaks olin suht veendunud et esialgne plaan kasvõi sekund alla 2 tunni saada peaks täidetud saama salamisi rihtisin juba 1:55. Ntuke motivatsiooni pärssisid mööda jooksjad nied oli vahepeal omajagu. Aga kui sie ka kellestki mööda sai siis oli jälle tuus tunne. Ja no loomulikult oli vahepeal tantsutüdrukuid :D

Igatahes 18 kilti joostud sai, hakkasin viimast välja pigistama. Tuli 19 km ja siis hakkas finisi melu juba kuulda olema, kangesti tahtsin veel mõnedest kaasvõistlejatest mööda tormata. Enam kella väga ei jõudnud vaadata, surusin niipalju kui jalad kandsid. Ja tuligi lõpusirge. Kaasalärmajaid oli seal parasjagu ja siis vaatasin, et oh finis paistab, spurdin. Jooksin siis nii kui torust tuli, aga krt see lõpp oli ikka päris kaugel veel pime aeg. Silm ei seletand nii, et hoog vajus veits maha, aga no üle joone ma jõudsin. Vat siis tahtsid küll jalad alt ära kaduda. Ma ei mäleta, millal mul viimati nii kõvad tasakaalu häired olid. Jalad ei kuuland ikka üldse sõna. Hea, et nad raja äärde need aiad reklaamide tarvis panevad, sai nende najal veidi hingeldada :) Sain medali kaela ja kingikoti kätte ja vaarusin veidi lagedama koha peale, oi kui hea oli suvisel asfaldil lamaskelleda.

Siis oli vaja auhinnad kokku korjata, finišis jagati mingeid paberitükke, et selle eest saab veini või midagi. Ma kohe täpselt pihta ei saand, aga suundusin massiga kaasa. Antigi kaks pisikest pudelit veini ja üks energia jook. Kusjuures kõige pikem järjekord kogu võistluse jooksul oli lõpus veinijärjekord "Sportlased" . Kingikotis oli veel hulk sooduskuponge ja laevapiletid soome :).

Auhindade koha pealt pole paha, ma pole peaaegu ühelgi võistlusel muffigi saand.

Lõpuaja leidmisega läks veidi aega, aind ei leidnud ma seda õiget plakatit üles. Lõpuaega oli vaja selleks, et see lasta randmepaelale graveerida. Paberprotokollis oli aeg 1:50:31. Selline siis käepaelale saigi. Järgmisel päeval kodus avastasin aga, et weebi protokoll annab ajaks 1:50:10, see ju iga kilomeetri kohta sekund parem. Tuleb siis ametlikud tulemused ära oodata, pidi kuni nädal minema. Esialgseks kohaks on 563, lõpetajaid oli 1088. Peaaegu täpselt keskel. Nii head kohta mul pole samuti varem olnud, nii et mitmekordne maailmarekord :). Üks rekord oli tegelt veel: ühele kohalilkule võitmatule konkurendile tegin pähe täpselt 7 mindiga!

Praeguseks üks päev vahet olnud ja jalad teevad veidi liiga. Trepist alla peab ikka käetoe abiga minema :) Aga no nii hull pole kui peale eelmist, nii et homme loodan juba väikse trennigi teha.

Mis sel suvel veel ette saab võetud, ei teagi. Praegu on kirjas veel kaks üritust, 1 septembrisse ja 1 oktoobrisse, aga kindlasti surun midagi veel siia vahele, suvi alles poisike ja vorm alles hakkas paika saama :D