Kuidas ma ühe vana tugitooli uuele elule aitasin.

  Päev 1

Et pisut oma oskusi laiendada tundsin vajadust pehmemööbli tehnoloogiaga end põhjalikumalt kurssi viia. Nähes taedet, et Võrumaa Kutsehariduskeskuses tuleb kursus pehmemööbli restaureerimisest panin ennast sinna ruttu kirja.
Otsides vana tugitooli õppimiseks selgus, et ei olnudki väga lihtne leida seda. Lõpuks leidsin ühelt pööningult sobiva.
Vedasin ta siis kursustele kohale pildistasin viisakalt ülesse ja hakkasin juhendaja korraldusi ootama.

Selleks oli tugitool pulkadeks võtta ja ega esimese hooga ngu muud teada ei olnudki.

Läks lammutamiseks. Poldid lahti ja toolist jäi alles 4 detaili.
Seejärel riide eemaldamine.
Alustasin põhjast.
Riie oli naeltega väga korralikult kinni koputatud. Ja koos riide eemaldamisega väga palju neid korraga välja ei tulnud.

Põhjast tuli välja väga hästi säilinud vedrublokk. Mis osutus terveks ja olulist remonti ei vaja pisut lisa täitmist set täitematerjal on istumise koha pealt kokku vajunud.

Järgmisena seljatoe harutamine. Porolon oli mõnusasti kokku vajunud ja aga väga hullusti ei pudisenud ja sain ilusti ühes tükkis kätte. Pisut kleepuvat plöga jäi raami külge.

Viimaseks jäid käetoed. Ka sealt tuli pisut kleepuvad porolooni.

Kui riided sai eemaldatud oli algusest tund möödunud ja tundus, et no täna saab küll väga kõvasti plaanist ette minna.

Järgmiseks ülesandeks oli naelte mmaldamine ja kleepuva porolooni puhastamine. Pahtli labidas oli selleks päris hea abivahend.
Naelte eemaldamine osutus aga suuremaks katsumuseks kui oleks osanud oodata. Ei tahtnud nad kuidagi toolist lahkuda. Aga kolm tundi hiljem mina võitsin ja naelad olid eemaldatud kleepuv porolon samuti. Sain pika punnitamise peale välja isegi need naelad, mis oma pea loovutasid.

Alles jäi siis nii palju.

Sain järgmiseks korraks ka juhtnörid materjali varumise kohta.
Porolon paksus 4 cm
Porolon paksus 1 cm
Mahuline vatiin.
Lisaks pean tooli külgi pisut ette valmistama lihvima ja parandama jalad.

Kulud 4 töötundi.